Tahaks öelda, et kõik on super hästi. Tahaks ringi joosta ja tantsida ja karjuda ja tunda kõigest ja kõigist parimat. Tahaks olla õnnnelik. Tahaks olla mina ise.
Miks ma ei ole ?
Lihtne, mu tervis suutis taaskord mind alt vedada. Kuigi tegelikult pigem mina vist vedasin oma tervist alt.
Mu ema korrutas mulle juba nädalaid, et mul on liiga palju koormust, mul on liiga õhukesed riided ja varsti lõpeb see mingi hullu haigusega. Vaatamata miinus kraadidest, ma käisin endiselt riides nagu kõige idiootsem inimene talvel üldse, kandmata mütsi ja jalgu katmas ainult mingi üliõhuke kiht. Ja siinkohal tuleb välja, kui loll ma tegelikult olen.
Kui ma oleksin tark, siis ma oleks kandnud mütsi, ma oleks võtnud koormust vähemaks juba siis kui mulle hakkas tasapisi kogu see stress kohale jõudma, ma oleks KANDNUD MÜTSI KOGUAEG,mitte ainult siis kui ma 2 cm kaugusel välisuksest olen, et jätta emale mulje justkui ma olen hästi tubli laps, kes kogaueg mütsi kannab !
Kui ma oleks olnud tark, siis ma ei piinleks praegu igasugustes võimalikes valudes ( peavalu, neeruvalu,jalavalu jnejnejne). Siis ma saaks rahulikult öösel magada, ilma et ma peaksin iga 2 sekundi tagant üles ärkama sest mul lihtsalt saab õhk otsa, siis ma saaks tegelikult ka SÜÜA,mida ma praegu teha ei saa kuna mu kurk on lihtsalt nii fcking paistes et mitte miski sealt alla ei lähe.
Mu juttu point? PALUN õpige mu vigadest. vaadake õue, ANTARKTIKA ! niiet vatipüksid jalga ja karumütsid pähe.
No comments:
Post a Comment