Sa unustad kõik, keskendud ainult sellele ÜHELE asjale.Ohverdades terve oma aja sellele ÜHELE asjale. Sa näed tulemust ja oled õnnelik oma pingutuste nimel, sest sa saavutasid selle mida sa pidasid võimatuks. Sa lülitud oma tavalisse ellu tagasi, teades et sa saavutasid selle, mida olid nii kaua oodanud. Aga märkmatult see saavutus kaob kusagile, seda pole enam. Sa võitlesid selle nimel, aga ei hoidnud seda. Ja seda enam pole.
Ma ei teagi kas alustada uuesti seda "võitlust" või lihtsalt edasi liikuda. Tagasi vaadates ma ei oskagi öelda kas ma kahetsesin seda või olen õnnelik,sest see ju õpetas mind ?
Ja see ei kirjelda ainult ühte osa mu elust, vaid kõiki osasid. Kõiki neid vigu/kordsaatmisi mida ma olen viimase aasta jooksul teinud on lihtsalt nii kohutavalt palju,aga mitte miski ei õpeta paremini kui omaenesed vead. Niiet ma vaatan neid kui õppetunde,mis valmistavad mind ette selleks mis veel ees on.
" Never a failure, always a lesson "
Mu viimased kaks nädalat on olnud täiesti uskumatud, nii head samas nii halvad. Kõik on peapeale pööratud, mu arvamused inimestest eelkõige. Ei mõista inimesi kes teevad asju, peavad end tänu sellele kangelaseks aga, kui tuleb rääkida tõde, tuleb tunnistada oma vigu siis nad põgenevad. Põgenevad selle kõige eest, mida nad on teistele valmistanud ja teevad näo nagu nad pole midagi teinud. Minu silmis oleks kangelane hoopis see kes julgeb oma vigu tunnistada,inimene kellel on piisavalt julgust ja hoolivust teiste inimeste suhtes,nad panevad teised inimesed esimesele kohale alles seejärel mõtlevad endast, nemad on kangelased. Mitte sina, kes sa mängid sõpra siis kui sul endal vaja on ja teistel puhkudel oled lihtsalt ümbritsetud liiga suure ego tsentriga et teistest inimestest üldse mõelda.
ma.vihkan.ärakasutajaid.
Aga ma ei kavatse raisata oma aega ja elu sellistele inimestele. Ma hindan kõiki neid inimesi kes mu ümber on ja kelle juures ma olla saan. Sest igaüks täiustab teineteist just omamoodi. Oled sa kunagi mõelnud kes sa oleksid siis kui sul poleks neid ?
"Cause sometimes you feel tired,feel weak, and when you feel weak, you feel like you wanna just give up.But you gotta search within you, you gotta find that inner strength and just pull that shit out of you and get that motivation to not give up and not be a quitter, no matter how bad you wanna just fall flat on your face and collapse."
Ma ootan seda aega,millal minusse jõuab kohale see julgus, see mis kõigil juba olemas on, see oskus öelda seda mida sa tahad öelda ilma kartmata mida teised selle peale ütlevad / mõtlevad / arvavad. Ma olen ümbritsetud hullult julgetest inimestest, mis panevad mind veel sitemini tundma. Sest marleen, ojaa ma olen vist kõige haledam ja suurem chickenpüks terves ilmas.
Tänu sellele jääb nii palju ütlemata, nii palju tegemata ja tihti peale jätab lihtsalt mu elu seisma.
teised samamoodi jäävad ilma täiega paljust minust, kui te vaid teaksite millest ma mõtlen, millest ma unistan, mida ma soovin siis te saaksite ühe paraja šoki omaseks, aga kahjuks õnneks te jääte sellest ilma sest mul lihtsalt ei ole julgust. Mul pole julgust öelda välja seda mida ma tahan öelda ja hetkel on see kõige suuremaks piduriks mu elus. See ajab närvi ja see ajab vihaseks ja siis te mõtlete cmoon mis on räägi nüüd. aga ei see ei tule nii lihtsalt, niiet ma ootan, ootan kuni asjad kas ise ära laheneva või ootan seda ( ilmselt mitte tulevat hetke ) hetke mil minusse jõuab ka see julgus.
ma ootan.
M.
No comments:
Post a Comment