Ma küll ei kirjutanud pikka aega,aga see ei tähendanud, et ma poleks oma blogi külastanud. Alguses ma ei saanud sellest aru, aga ükspäev kui mul oli järjekordselt KÕIK-ON-NII-FUCKING-HÄSTI päev, avastasin ma et mu blogi on justkui üks suursuur MUST AUK, seda sõna kõige otsemas tähenduses. Alustades sellest et mingil kummalisel põhjusel olin ma pannud terve tausta musta värvi.Öelge nüüd kuidas on võimalik lugeda mu postitust ja saada sealt mingi hea,rõõmus,positiivne emotsioon kui kõik mis seda ümbritseb on must. Ja fakt oli ka see et enamvähem 90% mu postitustest oli üks suur halisemine.Jah,mulle meeldib haliseda,ma ei eitagi seda,aga tervele maailmale haliseda...endal on ka imelik olla kui seda lugeda.
Ühesõnaga eile õhtul otsutasin ma end käsile võtta, kustades kõik oma postitused ja muutes layouti.Okei,tulemus on üsna igav, aga ütlen ausalt ma olen eelmise sajandi arvutis,eelmise sajandi interneti kasutades niigi hea töö teinud.
Ühesõnaga kogu selle muutmise põhjus oli see, et ma jätsin endast mulje kui tüüpilisest 14.aastasest kellel pole muud teha kui ainult viriseda ja vinguda nende asjade üle mida tal ei ole. Tegelt on mul tohutult vedanud kõigega mis mind ümbritseb ja mis mul elus on.
Alustades kasvõi minu praegusest hetkest. Ma ärkan maailma kõige pehmemas , suuremas voodis ja minu vastas tugitoolis istub mu vanaema kõige suurema naerutusega ja see ei ole selline venitatud ühest kõrvast teise kõrva fake smile , vaid see on siuke....teate küll.
Muidugi eile õhtu läks meil vääääga pikale , arutasime põhimõtteliselt kõik võimalikud teemad läbi mis üldse võimalika arutada on. Jõudsime järledusele et see mulgidude on ikka üks idioot ja me saadame talle sõimukirja ( yea, dont even ask )
Ühesõnaga ma tegin küll oma silmad hetkeks lahti aga mul oli nii kuradi mugav olla ja ma ei kavatsenudki sellest mugavustsoonist väljuda AKA tudumaale tagasi :D ( ma tean küll et teile tundub et ma olen ilge poeet ja mai tea mida veel ,aga tegelt ei ole , ma oskan samasugust mõtetu iba välja ajada kus iga sõna on put*i või vi**u , aga mulle lihtsalt EI MEELDI SEE. ) Ühesõnaga uuesti ärgates ei saanud ma oma mugavustsooni jääda sest igasugused lõhnad tulid köögist. ja oooja kui keegi on mu vanaema juures ööbinud teab kui väga ta oskab hellitada . Mu vanaema üritas hullult vaikselt tatsuda et mind mitte üles ajada ja kui tal miski maha lendas ( kahtlustan heli järgi et taldrik ) siis ta sõimas seda taldrikut ( JAH, TA SÕIMAS TALDRIKUT ) vähemalt 20 minutit. ja kui ma kööki läksin ütles ta taldrikule MA JU ÜTLESIN SULLE. hahahahahahahah,niiet kui keegi küsib kust on tulnud minu kiiksud ja veidrused siis ma ei pea vist vastama ?...
miks ma üldse vanaema juurde tulin on see et mul on esinemised . okei VINUGMISAEG . ei tegelt , ma üritan mitte vinguda, aga neid on kõriauguni ja ausalt öeldes ma teeksin parema meelega hoopis midagi muud,aga nojah mis parata ma tean et see tuleb mulle kasuks ka....kuidagi ikka.
ja eile pidin ma matustele käima ja PIDIN . ma olen üldiselt eluaeg vältinud sellised üritusi aga seekord ma tundsin et ma pidin isaga kaasa minema. fakt on see et ma VIHKAN matuseid. Oma isa nutmas näha...see on midaig väga uut.minu isa kes jookseb hommikuti kanatantsu tehes ümber maja , minu isa kes ropendab koguaeg hakkab järsku nutma . umm...mida ma teen ? patustan õlale ? ei . kallistan ? vaevalt. ühesõnaga teen näo nagu ma ei näeks seda, sest mehed ju ei nuta ? kui aus olla siis ma polegi ühtegi vastassoost isikut nutmas näinud , okei väike erand mu idiootne väike vend aga tema nutmine ei ole siuke APPI-MU-SÜDAMES-ON-KOHUTAV-VALU vaid pigem pisarate välja pigistamine PEAN-SELLE-PULGAKOMMI-SAAMA-MUIDU-SUREN. hahaha
nali naljaks
ja üks asi mida ma veel vihkan on mu vanema generatsiooni sugulased kes mind pole näinud elus...okei vb ükskord on siis kui ma kahe kuune olen . OSSA TUTIPLUTIKUTI NUNNU KASSIKENE SINA OLED MARLEEN , OIAPPI KUI NUNNNNNU SA OLED ,MÄLETAD MIND , MA OLEN TÄDI MALLE ( lamp nimi )
UMMM..kuidas ma sind mäletada saan kui sa just 2 seki tagasi ütlesid et nägid mind viimati 2 päevaselt.mida te mult oodate, mul on raskusi eilse mäletamisega veel rohkem siis oma kuramuse 14 aastase mineviku mäletamisega.
ühesõnaga tegelt see tekst on ikka ilge iba, ano mida ma teha saan, pealegi ma tahaks veel kirjutada aga ESINEMINE , JEEEEE , KÜLL MA ARMASTAN NEID !!!!! -.-
love u
M.
No comments:
Post a Comment